Saksamaa ja Eesti kahepoolsed suhted
Baltisaksa aadlikud ja Tallinna (Reval) saksa soost linnakodanikud olid Eesti ajaloo kaaskujundajateks kuni 19. sajandi lõpuni. Juba esimese Eesti Vabariigi ajal sõlmitud diplomaatilised suhted taastati vaid 8 päeva peale Eesti taasiseseisvumist, 28. augustil 1991. Tänaseks on välja arenenud intensiivne poliitiline koostöö, mis kajastub arvukate kontaktidena kõigil poliitilistel tasanditel.
1999. aasta märtsist loobuti mõlemapoolselt viisanõuetest.
- Euroopa-poliitika
- Julgeoleku- ja kaitsepoliitika
- Regionaalpoliitika
Välispoliitilised teemad
Saksa välispoliitika kesksed teemad on rahu ja vabadus. Paljudele tunduvad need mõisted külma sõja lõppemise järel enesestmõistetavatena. Siiski saab rahu ja vabadust tagada vaid usaldusliku koostööga ja õiglase huvide tasakaalustamisega meie partneritega EL-s, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Saksa Euroopa-poliitika
Pärast Teise maailmasõja lõppu ja natsionaalsotsialismist võitusaamist on Euroopa ühtekasvamine meile mitmeid sajandeid väldanud veriste konfliktide järel taganud rahu, heaolu ja stabiilsuse seninägematult pikaks perioodiks. Seepärast on Euroopa integratsiooni lõpuleviimine meie tähtsamaid poliitilisi eesmärke.